käekell

Estonian
käekell

Etymology

From käsi (“hand”) +‎ kell (“clock”).

Noun

käekell (genitive käekella, partitive käekella)

  1. wristwatch

Declension
Declension of käekell (ÕS type 22i/külm, length gradation)
singular plural
nominative käekell käekellad
accusative käekella käekellad
genitive käekella käekellade
partitive käekella käekelli
käekellasid
illative käekella
käekellasse		 käekelladesse
käekellisse
inessive käekellas käekellades
käekellis
elative käekellast käekelladest
käekellist
allative käekellale käekelladele
käekellile
adessive käekellal käekelladel
käekellil
ablative käekellalt käekelladelt
käekellilt
translative käekellaks käekelladeks
käekelliks
terminative käekellani käekelladeni
essive käekellana käekelladena
abessive käekellata käekelladeta
comitative käekellaga käekelladega
Notes

    1) The long illative singular form with -sse is rarely used for this declension type.

This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.